Palkmaja vundament

Maja on olemuselt üks soojustatud vihma- ja tuulekindel kast, mille võiks teoorias maa peale asetada ja rahulikult sisse elama kolida.
Praktikas on asi natuke keerulisem. Nimelt õhkub maa seest niiskust ning talvel külmaga paisub külmunud maapind ja võib seeläbi ehitise konstruktsiooni lõhkuma hakata. Selleks, et niiskus ega maapinna liikumine maja ei kahjustaks, ehitatakse maja alla vundament, mis siis eraldab maja maapinnast.
Vundamendi tüübid vastavalt asukoha eripärale ja finantsilistele võimalustele:

Lintvundament


Levinumaid vundamenditüüpe on lintvundament. Maasse kaevatakse kraav ning sinna laotakse plokkidest või valatakse raudbetoonist maja seina kujuga lint, mis jääb üldjuhul kuni pool meetrit maapinnast kõrgemale. Vundamendi maapealset osa nimetatakse sokliks.
Lintvundament rajatakse ka nende maja siseseinte alla, mis omavad kandvat funktsiooni. Lintvundament valmib järgmiselt — alustuseks kaevatakse vundamendi sügavune kraav, kraavi põhja pannakse umbes 20 sentimeetrit killustikku ja tambitakse see pinnasetihendajaga ühtlaseks.
Tihendatud killustikule valatakse raudbetoonist taldmik. Taldmikule laotakse kas vundamendi- või kergplokkidest või hoopis valatakse betoonist, vundament. Vundamendi sisemine osa täidetakse tihendatud täitematerjaliga ning sellele valatakse põrandaplaat. Üldjuhul on lintvundament ja põrand üksteisest eraldi konstruktsioonid. Samas on võimalik teha lintvundament nii, et põrand ei toetu tihendatud pinnasele vaid vundamendile.

Plaatvundament

Lisaks lintvundamendile kasutatakse ka plaatvundamenti. Lintvundamendi ja plaatvundamendi kõige olulisem vahe seisneb selles, et plaatvundamendil on põrand valatud vundamendiosaga kokku, lintvundamendi puhul on aga põrandakonstruktsioon vundamendist eraldi.
Plaatvundament valatakse põhimõtteliselt ühes tükis maa peale. Kõigepealt kooritakse muld, siis tehakse pinnasetihendaja abil suur tihendatud padi, ning selle padja peale valatakse maja suurune raudbetoonist plaat. Milline vundament sinu majale sobib, sõltub põhiliselt pinnase tüübist ja sellest, kui suur ja mis materjalist sinu maja ehitatakse. Kuna vundament on maja sõnaotseses mõttes kandev osa ja vundamendi ehituses tehtu viga on hiljem võimatu parandada, tuleb vundament väga hoolikalt projekteerida ja kvaliteetselt ehitada.
Selleks, et arhitekt saaks õigesti vundamendi konstrueerida, on soovitav teostada maauuringud. Ning kui alguses võib maauuringute tellimine mõttetu lisakulutusena tunduda, siis praktikas võib maauuring raha hoopis kokku hoida. Uuringuid aluseks võttes saab projekteerida sinu majale täpselt sobiva vundamendi projekteerida ning ei pea vundamenti väikse “varuga” ehitama.

Postvundament


Üks lihtsamaid vundamendi tüüpe on postvundament. Vaiad või postid surutakse nii sügavale maasse, et nende kandevõime oleks piisav ja vaiade peale saaks maja ehitada — ei mingit maapinna niiskusprobleemi ega radooniohtu. Postvundament sobib pehmema ja ühtlase struktuuriga pinnasega. Postvundamendi eeliseks on valmimise kiirus ja kulude kokkuhoid.

Vaivundament

Vaivundamendid sobivad eelkõige suurte büroohoonete või tööstuslike majade puhul, sest nende kõrge hind ja töömahukus käib tavaliselt eramajade omanikele üle jõu. Vaatamata kallidusele ja suurele töömahule on vaivundament väga vastupidav ja suure kandvusega. Vaivundament koosneb raudbetoonist vaiadest, mis on armeeritud ja võivad ulatavad kuni mitmekümne meetri sügavusele. Selline vundament on heaks lahenduseks ka siis, kui maapind on ebastabiilne nt. sadamakaide vundamendid, liigniisketes pinnastes büroohoonete vundamendid.
Vaivundamentide ehitamine seab kõrged nõuded nii projekteerijale, tehnikale kui ka ehitajatele.

    Tekkis küsimusi? Kirjuta meile